Ajalugu

Lähiajalugu

1) Milles lepiti kokku Potsdami konverentsil 1945?

Potsdami konverents toimus 1945. aasta 17. juulist 2. augustini Potsdamis (Saksamaa).

NSV Liidu, USA ja Suurbritannia valitsusjuhid (Jossif Stalin, Harry Truman, 25. juulini Winston Churchill, 28. juulist Clement Attlee) arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.

Osalesid NSVL-Stalin, USA-Truman, SB-Churchill.

Määrati kindlaks NSVL sõtta astumise kuupäeva Jaapani vastu.

Jaapanile esitati ultimaatum tingumusteta kapituleerimiseks.

Otsustati sõjajärgse Saksamaa saatus.

Saksamaa ja Berliin jagati neljaks okupatsiooniks. Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSVL ile.

Nelja D poliitika

demilitariseerimine (sõjaväge ja selle varustust likvideerima);
demokratiseerimine (demokraatia juurutamine);
denatsifitseerimine (natsismist puhastama);
demonteerimine (lahti lammutamine).

2) Kuidas muutus pärast II maailmasõda jõudude vahekord Euroopas? Millised riigid kerkisid esile?

Loodi NATO(Lääne- Euroopa riikide, USA ja Kanada) , et Euroopas NSVL-i levikut peatada. Domineeriv jõud Ida-Euroopas oli NSVL. Prantsusmaa ja Inglismaa ei olnud enam Euroopas nii domineerivad, kui varem ja vajasid abi USA-lt.

NSVL laienes poole Euroopani, Saksamaa jagati ära NSVL-i, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Kreeka, Itaalia ja Soome suutsid hoiduda NSVLiidust.

Tekkisid uued riigid ning piirid muutusid.

NSVL pani hullu. Saavutas ülemvõimu kesk- ja ida-euroopas. 1950ndate algul kuulus NSVL ile territoorium, millel asus 13 riiki. Idablokki kuulusid NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia.

NSV Liit võttis Soomelt mitu olulist piirkonda, sealhulgas Viiburi linna.

Albaania ja Islandi iseseisvus.
Itaalia loovutas Aafrika kolooniad.
Piiride muutumiste tõttu pidid ümber asuma miljonid inimesed, näiteks aeti Poolast ja Tšehhist välja kõik sakslased.
Autoritaarsete riikidena jäi püsima Portugal ja Hispaania.
USA muutus üliriigiks asudes demokraatliku lääne etteotsa.
Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus väheneb.

3) Miks teise maailmasõja aegsetest liitlastest said külmas sõjas vaenlased?

Vastandlikud poliitilised vaated. USA tahtis peatada kommunismi levikut ning seisis kapitalismi ja vabaduse eest. NSVL tahtis levitada kommunismi üle maailma.

Trumani doktoriin- vabade rahvaste toetamine välisvõimude(kommunismi) eest.

Stalin eemaldas Ida-Euroopast demokraatia ja kapitalismi.

NSV liidu ja lääneliitlaste suhted jahenesid juba sõja lõpus. Suur oli lääneriikide üllatus, et nendega koos natsliku Saksamaa vastu võideldes oli Nõukogude pool Läänes üles ehitanud soliidse luurevõrgu. NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel küll otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut maksma panna majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus. Prooviti vastast edestada uute võimsate relvade tootmises ehk võidurelvastumises, nii USA kui ka NSV Liit soovisid saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas, st riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki.

4) Arutle nii lääneriikide kui ka NSVL-i positsioonilt, miks algas külm sõda?

Sõja tagajärjel sai NSVL mitmed riigid enda võimu alla ja tundis ennast tugeval positsioonil kommunismi laiendamiseks. Stalin NSVL-i eesotsas tahtis terves Euroopas ja maailmas ässitada kommunistliku ülestõusu kasvõi sõjaväe abil.

Lääneriigid tahtsid jätta enda riigid, kapitalismi ja demokraatia alles. Kartsid Stalinit, kuna ta tahtis kommunismi levitada ja NSV Liidul oli hea positsioon peale sõda. Lääneriigid hoidsid kokku ja seisid kommunismi vastu.

5) Mida tähendab Berliini blokaad, millal see toimus ning kuidas see lahendati?

Berliini blokaad- (24. juuni 1948 – 12. mai 1949) Teise maailmasõja lõppedes jagati Saksamaa võitjariikide USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel okupatsioonitsoonideks. Läänetsoonides kasutusele võetud valuuta kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olnud Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSV Liit ei saanud seda linnaosa Nõukogude okupatsioonitsooniga majanduslikult siduda. Vastuseks sulges NSV Liit kõik Lääne-Berliini Saksamaa lääne tsoonidega ühendanud maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel (vt Berliini õhusild). NSV Liidu idee oli sulgeda juurdepääsuteed ja varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadiga saavutas NSV Liit olukorra, kus Lääne-Berliini ei arvatud moodustatava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA ja Lääneriigid saatsid pidevalt lennukitega abi, toitu ja vahendeid Lääne-Berliini. Kuna NSVL-i plaan ei töötanud ja suurendas Lääne- Berliini usku kapitalismi, siis 324 päeva pärast oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama.

1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini välismaailmast ära, st ilma jäädi elektrist, kütusest ning toiduainetest. Nii lootis Nõukogude Liit linna põlvili suruda ja endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. Linnale osutatud abi tegi lääneliitlased Saksamaal populaarseks (Berliini õhusild) ning muutis Lääne ühtsemaks. 324 päeva pärast oli NSV Liit sunnitud blokaadi lõpetama.

6) Kas ja mil määral täitsid Trumani doktriin ja Marshalli plaan oma eesmärgid?

Marshalli plaan- plaani elluviimine käivitus 4. aprillil 1948 kui USA Kongress võttis vastu seaduse majanduslikust koostööst. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti Lääne-Euroopa riikidele majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi (on ka andmeid, et 17 miljardit) USA dollari väärtuses. Abi jagati põhimõtteliselt elanikkonna arvu järgi. Suurimad abisaajad Suurbritannia (26% kogu abisummast), Prantsusmaa (18%) ja Saksamaa LV (11%). Marshalli abi oli otsustava tähtsusega ja tõhus nii nende riikide kui ka teiste Euroopa demokraatlike riikide sõjajärgseks jaluleaitamises. Programmis osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. (Minu arust täitis plaan oma eesmärgi)

Trumani doktriin- algselt Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelise ja majandusabi pakkumine, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Pärast Trumani kõnet Kongressile eraldas viimane kiiresti nende riikide abiks 400 miljonit dollarit. Edaspidi võisid analoogsele abile loota ka teised riigid nt: Lõuna- Korea, Lõuna-Vietnam jne. (Ei täitnud alati eesmärki näiteks Vietnamis, kuid Lõuna- Koreas takistati kommunismi levik.)

7) Kuidas mõjutas võidurelvastumine jõudude tasakaalu maailmas?

USA-st ja NSV Liidust said üliriigid maailmas. Pidev võidurelvastumine viis välja tuhandete tuumapommide ehitamiseni mõlemates riikides. Mõlemate riikide sõjaväe kulutused suurenesid ja tehnika arenes kiiresti. USA ja NSV Liit ei tahtnud üksteisega otsest sõda pidada tuumasõda kartes ning pidasid mitmeid kaudseid sõdu nt: Korea sõda või Vietnami sõda.

8) Too vähemalt kolm näidet selle kohta, kuidas ÜRO mõjutas sõjajärgse maailma kujunemist.

7. juulil 1950 lubas ÜRO aidata USA-l ja liitlastel Lõuna-Koread Põhja-Korea sissetungi vastu.

29. nov 1947. andis ÜRO õiguse luua Iisraeli riik.

ÜRO operatsioon Kongos 14. juulil 1960- 11. mai 1964, kus sõjaväe abiga taastati ühtne Kongo Vabariik.

9) Kuidas mõjutas Ungari ülestõus Suessi kriisi?

USA, Prantsusmaa ja Inglismaa hakkasid rohkem NSVL heitima, sest ta aitas Ungarit. Riikide vastasseis suurenes, sest NSVL oli Egiptuse pool. Pmst olukord läks hullemaks.

10) Miks on Lähis-Idast kujunenud suurim kriisikolle pärast II maailmasõda?

Seal pole arvestatud erinevate rahavuste ja uskudega. On loodud riigid teiste rahvuste endistele aladele. Lisaks on seal riigid, mis on tehtud joonlauaga tõmmates ning mingid rahvused on jäänud riiki kinni, kes neid vihkavad. Üks põhjus on veel äärmuslike Islami valitsuste teke, Iraani oli demokraatiliselt valitud juht, kuid USA kukutas ta ja pani enda juhi sinna, kes rahvale ei meeldinud ning too ka kukutati ja tuligi võimule tänapäeva äärmuslik Islam.

11) Miks tekkis Iisraeli riik ja miks just sellesse geograafilisse asukohta?

Pärast esimest maailmasõda laguneb Ottomani impeerium. Tehti lähis-idasse mandaadisüsteemid - Islami, Kristluse ja Judaismi ala läks Briti mandaadi alla. Kõik olid ühes kompotis. ÜRO võttis vastu resolutsiooni, mis jagas Suurbritannia endise Palestiina mandaadi juudi ja araabia riikideks, mil Briti mandaat pidi lõppema.

1947. aasta Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide toetusel vastu võetud ÜRO Peaassamblee otsuse alusel kuulutati 14. veebruaril 1948 välja Iisraeli riik.

Esimese välisriigina tunnistas Iisraeli riiklikku iseseisvust Nõukogude Liit, kes andis Iisraeli sõjaväele ka relvastust. Nõukogude Liidu poliitilise toetuse eesmärk oli leida liitlasriik Lähis-Idas, kuna teised araabia riigid olid Suurbritannia liitlased.

Esimese kuuga riiki tuli paatidega 50 000 inimest ja 4 kuu pärast riigi rahvaarv oli juba 680 000 inimest. Iisrael võttis vastu abi välismaalt nt laena USA poolt selle jaoks, et luua majandussüsteemi, mida riigis polnud siis veel olemas. Rõhutati just riigi iseseisvat põllumajandust.

12) Nimeta vähemalt kolm põhjust, miks on Iisrael suutnud Lähis-Ida sõdades oma riiklust kaitsta.

Relvastus ja toetus USA’lt. Tugev panus riigikaitsesse, kohustuslik kaitseväeteenistus. Lisaks tegeletakse riigis sõjandustehnika arendamisega, mis on hea eelis.

13) Nimeta vähemalt kaks põhjust islami fundamentalismi tekkele.

Islamiterrorism on vägivalla kasutamine usuliste eesmärkide saavutamiseks. Varem räägiti islami fundamentalismist, mille asemel kasutatakse mõistet äärmusislam. Islami fundamentalismi näide on Moslemi Vennaskond.

Äärmus ja fundamentaalse islami ühiseks jooneks on inimõiguste vaenulik ideoloogia (lääneliku elulaadi ja mõjutuste hukkamõistmine). Erinevad suhtumises vägivalla kasutamisse. Äärmuslased kasutavad vägivaldseid vahendeid, mida fundamentalistid ei poolda.

Vasturünnak lääne koloniaalrünnakule. Rahvas kasvas üles pmst sõja keskel ning nad näevad läänelikku maailma kui suurt paha tegelast. Viha lääne vastu on nende poolt õigustatud.
Islami fundamentaliste kiusasid taga autoritaarsed režiimid ja nad radikaliseerusid
täpsemalt on islami fundamentalism palestiinlaste ümberasustamise otsene tagajärg pärast Iisraeli riigi loomist.

14) Mis aitas kaasa Ühendriikide tõusule läänemaailma etteotsa pärast teist maailmasõda?

Sõda ei peetud nende maal, ainuke kahjustus, mis neile tehti, oli Pearl Harbor (peale hukkunute jne). USA aitas Euroopat taastada - Marshalli plaan. Demobiliseeris kiirelt oma armee ning taastas rahuaegse majanduse, mille tulemuseks oli majanduse kiire areng ning elatustaseme tõus.

15) Millised probleemid olid USA ühiskonnas pärast II MS, too vähemalt kolm näidet!

1953 – 1961 president D. Eisenhower (kindral Normandia dessant)– VR

Sisepoliitika

Sotsiaalabi suurendamine
ametiühingute liikumise toetamine
Nn makartism – senaator J. McCarty algatatud kommunistide ja nendega seotud inimeste vaenulik poliitika.

Majanduses:

suured sõjalised kulutused seoses võidurelvastumisega
maksude tõstmine (sotsiaalabi, külm sõda)
majanduskasvu aeglustumine

Välispoliitika:

osaleti Korea sõjas (1950 – 1953)
Suessi kriis
suhete teravnemine Kuubaga (Castro natsionaliseeris istandused)

16) Kes oli Martin Luther King ning milline oli tema roll kodaniku õiguste eest võitlemisel?

Martin Luther King oli vaimulik, kes võitles rassilise segretatsiooni lõpetamise vastu USAs. Tema on kuulsa “I have a dream” kõnepidaja.

17) Kuidas saavutas Mao võidu Hiina kodusõjas?

1946-1949 kodusõda
Võitlevad pooled:

Guomindangi Partei toetajad
Kommunistliku Partei toetajad, said abi NSVLiidult

Põhjus: Hiina kommunistide soov saada kogu Hiina oma kontrolli alla
Tulemused:

Kommunistide võit Mao Zedongi juhtimisel- 1949.a. 1. okt kuulutati välja Hiina RV
Guomindangi väed eesotsas Chang Kaishekiga säilitasid Taiwani saarel Hiina Vabariigi USA toel

Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine 1949.a. 1. okt
1950.aastatel eesmärgiks viia riik suurriigi seisundisse, selleks:

Plaanimajandus, üliindustrialiseerimine ja kollektiviseerimine
Teisitimõtlejate represseerimine
1959.a. Tiibeti rahvaülestõusu mahasurumine, Tiibeti vägivaldne liitmine Hiinaga

1958.a. nn suur hüpe

5 aasta plaan täita 1 aastaga ja 20 aasta plaan 5 aastaga
7 miljonit rauasulatusahju – toodang kõlbmatu
Talupojad sunniti suurtesse kommuunidesse

Tulemuseks:

põllumajandustoodangu järsk langus
näljahäda
põgenike vool maalt linna, Hongkongi

1961.-1965.a. reguleerimisaastad – Deng Xiaoping:

kommuunid saadeti laiali
linnades lubati väikeeraettevõtlust
enamus sulatusahje suleti

1964.a. katsetati tuumapommi
1966.a. uus kampaania – nn suur proletaarne kultuurirevolutsioon

Eesmärk - kõrvaldada võimult Mao vastased ja rivaalid; ametlikult räägiti maa ja linna vaheliste vastuolude kaotamisest

Enamus kesk- ja kõrgkoole suleti
Moodustati nn hungveipingide (punavalvurite) salgad
Saadeti maale või pandi koduaresti tuhandeid haritlasi
Suleti enamus ajalehti ja ajakirju
Purustati kultuuriväärtusi, põletati raamatuid
Mao juhikultuse propageerimine

Tulemus - intelligents enamasti hävitatud, opositsioon parteis kõrvaldatud, Hiina areng hüppega tagasi läinud ~20 a. võrra

1970. – 1980. aastad

1976.a. suri Mao Zedong, jätkus partei sisene võimuvõitlus:

radikaalid – pooldasid riigi suletust
mõõdukad – pooldasid riigi avatust, muu maailma saavutuste ülevõtmist

Deng Xiaopingi juhtimisel majandusreform, mille käigus:

likvideeriti kollektiivmajandid
väikeettevõtluse taastamine
lubati väliskapitali sissetoomist
taastati ka kultuuri ja haridusasutuste tegevus

Tulemused: RKP ja rahva elatustaseme kasv

18) Miks ei kuulu Taiwan Hiina Rahvavabariigi koosseisu?

Taiwan ei kuuluta ennast Hiina osana, vaid iseseisva riigina. Hiina ei tunnista Taiwani kui eraldiseisvat riiki. Nad on tülis. Hiina Rahvavabariigi valitsus peab Taiwani Hiina RV osaks, eitades Hiina Vabariigi eksistentsi jätkumist. Kodusõjas said Hiina Vabariigi väed mandril kommunistidelt lüüa ja tema valitsus evakueerus Taiwanile. Kommunistid jäid riiki.

19) Milliseid kampaaniad viis Mao läbi majanduse turgutamiseks? Kas neist oli kasu? Põhjenda!

1958- 5 aasta plaan (rauatootmine, terase, et arendada põllumajandust ja ühiskonda)

Pääsukeste kampaania, et vältida põldudelt liigset terade noppimist lindude poolt. (Hirmutati linde ntx pannidega). Seepeale hakkasid viljale liiga tegema putukad, keda linnud enne sõid ning hoidsid olukorda stabiilsena. Mao ei osanud putukate probleemi ette näha. Ta hakkas seejärel pääsukesi sisse importima :) Kokkuvõttes läks palju vilja raisku ning MAO plaan vedas alt.

Kultuurirevolutsioon - idee kõik peavad enda kultuuriruumis jälgima MAOISMI. Hukatakse palju mõtlevaid inimesi (arste, õpetajaid) pmst sama mis NSVL + inimeste psüh. mõjutamine

20) Nimeta kolm põhjust, miks Lääne-Saksamaa arenes kiiremini kui Ida-Saksamaa.

Lääne-Saksamaa oli demokraatliku võimu all
Inimesed põgenesid ida poolt läände
Lääne-Saksamaa oli parema majandusega riikide juhtimise all (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa)
NSVL käitus enda elanikega väga karmilt

21) Miks otsustas Ida-Saksamaa rajada Berliini müüri? Milline on Berliini müüri ajalooline tähtsus?

Ida-Saksamaa soovis Berliini müüri ehitamisega takistada elanike väljavoolu idasse, takistati ka kaubandust. Müür, mida lääneriigid hakkasid kutsuma nn häbimüüriks, pidi linna kaks poolt üksteisest täielikult eraldama.

22) Milliseid ühiskondlike probleeme oli vaja lahendada USAs peale II MS? (Eisenhoweri ajastu eeskätt).

kommunistide tagasitõrjumine (kes austavad kommunismi lendavad oma ametist…)
majanduse elavdamine
sotsiaalabi suurendamine
ametiühingute liikumise toetamine
ida-lääne pikkuses kiirteed (idee Hitlerilt) lic extra point :)
mustanahaliste vs LGBT õigused

23) Millega on ajalukku läinud USA president Ronald Reagan?

Reagan aitas luua uut poliitilist ja majanduslikku ideed. Ta lõi pakkumispoolse majanduspoliitika. Hiljem hakati seda nimetama Reaganomicsiks. Reagani majanduspoliitika alandas maksumäärasid. See tõi kaasa majanduskasvu ja alandas inflatsiooni.

Reagan kuulutas välja ka sõja uimastite vastu. Lisaks andis ta korralduse tungida sisse Grenadasse, et lõpetada kommunistlik riigipööre. Ma ei tea, mida täpselt Linnus silmas peab, probs seda majanduse ideed.

24) Nimeta vähemalt kolm tegurit, mis soodustasid külma sõja ajal kommunismi levikut.

Vaesus- Aafrika riikides, nähti, et ühiselt tehes oleks riiki parem üles ehitda ning see oli ka hea võimalus koloniaalriikide ajastust välja tulemiseks.
Korruptsioon- paljudes arengumaa riikides oli korruptsioon ning sellega taheti võimu anda rahvale ja nii nähtigi kommunismi kui töörahva võimu (jälle Aafrika enamasti).
Toetus NSVL’t- saadi relvi, raha, kaitset ja “nõustamist”

25) Millised riigid kuulusid kommunistlikku maailmasüsteemi?

1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all ala, kus asus 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia.

Kõik allusid Moskvale, va Jugoslaavia. Jugoslaavia julges vastu võtta USA poolt Marshalli plaani kaudu pakutava abi.

26) Miks tekkisid Kesk- ja Ida-Euroopas NL-i satelliitriigid?

Kuidagi oli vaja ju võimu kindlustada. Vene võim okupeeris 13 riiki ning nende valitsemiseks moodustati igasse riiki ajutine valitsus, kus võtmeisikuteks olid kommunistid. Kui võimule oleksid pääsenud kohalikud, siis kontrollivõime oleks tugevalt langenud ja valitsemine muutunuks ebaefektiivseks.

27) Mida tähendab stalinism ja kuidas avaldus see NL ühiskonnas?

Stalinism on Jossif Stalini loodud poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks.

Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine bolševistliku (enamlaste) parteiga, ühiskonna elu kõigi külgede range reeglistamine ja salapolitseilik jälgimine, primitiivne üldkohustuslik bolševistlik-kommunistlik ideoloogia, juhikultus (juhi liialdatud ülistamine), tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Lisaks piiramatu omavoli ja klassivõitluse nimel korda saadetud massiterror “vaenulike” klasside (talupojad, aadelkond, eraomandi valdajad jne), vähemusrahvuste, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu. Lisaks hirmuõhkkonna tekitamine.

28) Miks loodi Gulagi võrgustik ja keda sinna saadeti?

Loodi 1930. Stalin pidas laagreid tõhusaks viisiks Nõukogude Liidu industrialiseerimise kiirendamiseks ja väärtuslike loodusvarade, nagu puit, kivisüsi ja muud mineraalid, juurde pääsemiseks. Sinna kuulusid vangilaagrid kogu Nõukogude Liidus. Gulag on Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus (selle taga hunnik riigiasutusi pikkade nimedega, ei usu, et Linnus neid küsib).

Sinna saadeti inimesi, kes polnud lojaalsed NSV Liidule või kommunismile. Lisaks inimesi, kes olid teisiti mõtlevad intellektuaalid, tavalised kurjategijad ja paljud täiesti süütud inimesed, kes olid Stalini õnnetud ohvrid ning ka sõjavange. Lisaks kõik, kes esitasid juhile väljakutse. Stalin tahtis teha nö suurpuhastust.

29) Kelle ajal toimus NL ühiskonnas sulaaeg? Mida see tähendab ning milliseid muudatusi see ühiskonnas kaasa tõi?

Toimus Nikita Khrushchevi ajal. Sulaaeg algas siis, kui 1956. aastal Stalini isikukultus paljastati.

Tähendus - sulaaeg on monokultuurne metafoor heterogeense ühiskonna homogeensemaks muutumisest, erinevad elemendid "sulavad kokku" ühise kultuuriga.

Seda iseloomustas tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal represseeritute vabastamise ning rehabiliteerimise näol, mis iseendast ei hoidnud aga ära uusi poliitilisi piiranguid ja karistamisi. Sulaajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Välissuhetes võeti kurss üleminekuks külma sõja poliitikalt rahumeelse kooseksisteerimise poliitikale, mis siiski ei välistanud ka sõjalisi vastasseise ja aktsioone.

30) Miks NL sulaaeg ebaõnnestus ning mandus stagnatsiooniks? Too vähemalt kolm põhjust.

Stagnatsioon – SEISAK poliitikas, majanduses ja kultuurielus

Sisepoliitika

1964. a sai NLKP KKI-i I sekretäriks L.I.Brežnev, võimul kuni surmani 1982. a
Peagi sai alguse stagnatsioon - seisak nii poliitikas, majanduses, kultuurielus
Süvenes keskvõimu tsentraliseeritus
Nomenklatuur - partei- ja riigiorganite ametnikud, kelle kohalemääramine sõltus partei juhtkonna heakskiidust ja kellel oli ametikohaga seotud privileegid
Korruptsioon (igal tasandil; kui tahtsid parema arsti juurde saada, pidid maksma; oli kaupa vaja, siis pead müüjale maksma)
isikukultus - L.I. Brežnevi suur kangelane ja kirjanik
KGB (Riikliku julgeoleku komitee) - tegeles sise- ja välisluurega, teisitimõtlejate represseerimisega (näit. trükiste avaldamise keelamine, psühhiaatriahaiglasse viimine, korteri järjekorra edasilükkamine, töölt vallandamine, maalt väljasaatmine jne.)
Dissidentide e. poliitiliselt teisitimõtlejate tagakiusamine, tuntumad A.Solženitsõn, A. Sahharov
Peale 1968. a Tšehhoslovakkia sündmusi ühiskondliku õhustiku karmistamine - tsensuuri tugevnemine
Gerontokraatia - vanurite võim (peale Brežnevi surid Andropov ja Tšernenko lühikese ajaga)
Brežnevi surma järel partei juhtideks:

1982-1984 Juri Andropov
1984-1985 Konstantin Tšernenko

Majandus

põhjendamatult kulukad gigantprojektid, millega kaasnes ressursside raiskamine:

BAM (Baikali Amuuri magistraal raudtee) - 2750 km kasutusel ainult 400
HEJ-de rajamine (hüdroelektrijaam)

Müüdi gaasi ja naftat, et osta vilja ja esmatarbekaupu
Majanduse ekstensiivne areng, see aga ammendus 1970. aastateks, päästis vaid naftakriis
Tööstustoodangu madal kvaliteet (polnud motivatsiooni, kõik riigi oma)
Tehniline mahajäämus
Põllumajanduses kaotas riik suure osa saagist transpordi- ja hoidlamajanduse tõttu (masinatelt kukkus vilja teede peale maha)
Linnades suured korteri probleemid
Elatustase madal, toidu- ja tarbekaupade defitsiit
Sotsiaalne diferentseerumine - staatuse määras juurdepääs defitsiidile, eripoed, ostuload

31) Kelle valitsemisajal toimus stagnatsioon ning kuidas mõjutas see NL arengut?

Stagnatsioon (ehk seisak) toimus Leonid Brežnevi aja (1964-1987)l.

Majanduse ekstensiivne arendamisviis- ebarentaabel majandussüsteem, lohakas suhtumine riiklikusse omandisse ning töötajate motivatsioonipuudus, ebakvaliteetse ja maailmaturgudel konkurentsivõimetu toodangu väljastamine ning see kõik oli viinud NSV Liidu majandusliku krahhi äärele.

Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupadest (e defitsiit). Siiski jätkuvalt paigutati raha sõjatööstusesse. Nafta (mille hind 1970. aastatel järsult tõusis) ja maagaasi müük lääneriikidele aitas NSV Liitu elus hoida. Lisaks süvenes korruptsioon - kasutati oma ametipositioone ära isiklikuks rikastumiseks või hüvede saamiseks.

32) Millised tegurid soodustasid ja millised takistasid kultuuri arengut NL-s? Põhjenda kumbagi näitega!

Soodustas see, et NSVL tahtis näidata teistele riikidele, et nende kultuurne pool on kiiresti arenevas ja seega väga palju raha investeeriti kultuuri, kutsuti välismaa arhitektid ,kunstnikud jne.

Takistas tsensuur. See, et inimesed olid pideva kontrolli all valitsuse poolt.

33) Millised muutused toimusid Eestis seoses Nõukogude okupatsiooniga?

Riigistamine- kadusid eraettevõtted, kõik läks riigile.

Kommunistlik valitsus- eestlasi polnud valitsus, vana valitsus saadeti laiali.

Kolhoosid- ühistalu, maakohtades pidi viima sinna enda saaki, et see võrdselt ära jaotada.

Riigi lukustamine- välismaailmaga puudus ühendus ja kui see oligi, vahistati isik.

Pidev hirm- ei tohtinud kuidagi kommunismi halvustada, muidu oli vabana elu elatud.

Defitsiit- kauba puudus poodides

Sõnavabaduse puudus- ei tohtinud ega ei saanud võimu kritiseerida..

34) Millist vastupanu osutati kommunistlikule süsteemile Eestis?

Vägivallata vastupanu- avalikud esinemised, mis tegid maha võõrast võimu: kõned, kultuuriüritused, Balti kett jne.

Vägivallaga vastupanu- metsavendlus, tapeti NSVL konvoisid metsade vahel.

35) Millised olid venestamispoliitika iseloomulikud jooned Eestis? Too näiteid!

Küüditamine- eliit saadeti minema.

Immigratsioon Eestisse- toodi venelasi ja muid okupeeritud maade inimesi sisse, kes rääkisid vene keelt.

Meedia- oli suuremalt jaolt venekeelne.

Kirjandus- venekeelsed raamatud.

Palga vahe- vene keelt õpetavad õpetajad said 15% rohkem palka kui eesti keelt õpetavad õpetajad.

36) Mida kujutavad endast Balti Apell ja 40 kiri?

Millistele probleemidele viitas nn 40 kiri?

eesti elanikkonna kiire osakaalu vähenemine
eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises, olmes, teaduses
eestikeelse ajakirjanduse ja paljude raamatute muutumine raskesti kättesaadavaks
ülepingutatud ja oskamatu propagandakampaania vene keele õpetamiseks
tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine
kakskeelsuse propageerimine

keeleküsimus,
süvenev migratsioon,
möödalaskmised noorsoopoliitikas.
See kiri oli omamoodi katse inimlikustada olemasolevat režiimi.

37) Mida kujutab endast IME programm?

"Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi. Selle kirjutise autoriteks olid märgitud Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma ning nii sai see tuntuks kui nelja mehe ettepanek. Pakuti välja majandusprogrammi idee, kuidas Eesti NSV peaks saavutama majandusliku iseseisvuse Nõukogude Liidu koosseisus. Ettepanekut hakati välja töötama Edgar Savisaare juhtimisel. Põhiidee oli olla iseseisev NSVLst sõltumatu.

38) Mida taotles Rahvarinne ja kes seda juhtis?

Rahvarinne taotles suuremat vabadust Nõukogude Liidus, loodi proteste võõra võimu vastu ning pandi aluseid demokraatia tekkeks. Püüti säilitada Eesti rahva huve. Rahvarinnet juhtisid: Kostel Gerndorf, Mati Hint, Lembit Koik, Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Heinz Valk ja Rein Veidemann.

39) Millised tegurid olid eelduseks Eesti taasiseseisvumisele?

Nõukogude Liidu nõrgenemine
Eesti taasiseseisvumise innukad eestvedajad
Rahva suur tahe saada vabaks
Tugevad massimeeleavaldused (ntx Balti kett üks suurimaid) Balti ketti eesmärk: juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

40) Millised olid suurimad probleemid taasiseseisvunud Eestis (vähemalt 3)

Riigipöörde katsed
Piirid, lepingud
Riigijuht?

41) Külma sõja aegsed kriisid: Berliin, Ungari, Praha kevad, Suess, Korea, Vietnam, Kuuba, Afghanistan. Millal toimus? Kelle vahel toimus? Miks toimus? Kuidas lahenes? Kriisi tagajärjed. NB! Tunne kriis/riik kaardi peal ära!

Berliini kriis

Nõukogude liit, Saksa Demokraatlik Vabariik ja Varssavi Lepingu Organisatsioon

USA, Lääne-Saksamaa, NATO

Tagajärjed:

Nii Saksamaa kui ka külma sõja lõhestamine.
Ida-Saksamaa ehitas Berliini müüri NSVL ettepanekul.
Müüri valmimine (parem kui sõdimine)
Lääne-Berliin püsis eraldiseisvana lääneliitlaste kaitse all kuni Saksamaa ühinemiseni (peaaegu 30 aastat üksi).
1990. aastal NSVL lagunes ja Saksamaast sai ühtne riik.

Müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist nii Ida-Saksamaal kui ka kogu kommunismileeris.

Ungari ülestõus - 1956 oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda.

Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati.

Praha kevad - liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude Liidu juhtkonnale eriti ohtlik.

NSV Liidu ja teiste sotsialismileeri riikide juhid kartsid Tšehhoslovakkia sündmuste ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungisid NSV Liidu väed koos sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega 21. augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja võtsid võimu enda kätte. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest. Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid USA, Kanada, Paraguay, Taani ja Suurbritannia ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi kokkukutsumist.

Nõrgestas NSVL võimu ka tesites kommunistlikes riikides. Praha sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn Brežnevi doktriini: NSV Liit deklareeris, et juhul, kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul.

Suessi kriis - sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt, mis algas 29. oktoobril 1956. Rünnak järgnes Egiptuse otsusele 26. juulil 1956 natsionaliseerida Suessi kanal, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks.

Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSV Liit kui ka USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon, kasvas aga NSV Liidu ja USA tähtsus, esimene hakkas toetama Araabia riike, teine Iisraeli kui vastukaalu kommunismi levikule.

Korea sõda - Korea sõda oli relvastatud konflikt Põhja- ja Lõuna-Korea vahel 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953, milles osalesid Korea Vabariigi poolel ka Ameerika Ühendriigid ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid ka Hiina ja Nõukogude Liidu üksused. Tegemist oli võimuvõitlusega. Riik jäi eraldatud ning mõlemad pooled läksid oma teed arenguga.

Vietnami sõda - Vietnami sõda algas kodusõjana kahe riigisisese võimu põrkumisele aga 1964 aastal liitus sõjaga USA ja veits varem NSVL (1955–1975) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.

Kuuba raketikriis - 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Eelnevalt olid USA valitsusasutused edutult püüdnud kukutada Fidel Castro valitsust Kuubal (Sigade lahe dessant, Operation Mongoose). Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast.

Ühendriigid kaalusid Kuuba ründamist õhu ja mere kaudu ning kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini. USA teatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale, ning nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid, eemaldades saarelt kõik ründerelvad.

28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Vastuseks lõpetas USA Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas.

Afganistani sõda - Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat

marksistlikku Afganistani Rahvademokraatlikku Parteid (PDPA) toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudžahiidide vastu. Mudžahiide toetasid välisriigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Sõda algas 1978. aastal kodusõjana. Mudžahiidid võitsid.