11. klass II kursus - arvestus

 Lähiajaloo arvestuse kordamisküssad

1. MAAILM TUGEVALT EUROOPA KESKNE

 Teadus: hüpotees geenide olemasolust, kvantmehaanika, aatomi ehitus

Tehnika: tänavavalgustus, pilvelõhkujad, metroo, autod, televiisor, kodumasinad, kosmoseajastu

Areng: oodati revolutsiooni ning naitseõigused, mood, kunsti areng

2.  SUURIMAD KOLONIAALRIIGID

•  Inglismaa (370 mln inimest)
• Prantsusmaa (48 mln inimest)
• Levis nn lävepaku teooria, mille järgi polnud väiksemad rahvad ning kultuurid vähesuse tõttu võimelised suuremate kultuurrahvaste tasemele jõudma. Levisid ka uued filosoofilised suunad. Üheks selliseks oli sotsiaaldarvinism, mille järgi tugineti maailmas looduslikule valikule: ellu pidid jääma vaid tugevamad. 20. sajandi algul tuletati ekslikult Darwini teooriast ka rassidevaheline olelusvõitlus, mis väitis, et segaverelisus toob kaasa füüsilise ja vaimse allakäigu.

3. VENEMAA

• Majandus oli 20. sajandi alguses kiiresti arenema hakanud, kuid teiste suurriikidega võrreldes oli ta endiselt üks mahajäänud ja vastuoluline riik. Venemaal oli karm ja agressiivne välispoliitika, mis 1905. aastal viis kokkupõrkeni Jaapaniga. 
• Jaapani-Venemaa sõjas said venelased hävitavalt lüüa
  
  
  
• Kaotus viis revolutsiooni puhkemisele 1905. aastal. See algas 9. jaanuaril, mil võimud lasid Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta tule avada, mispeale vallandusid rahutused. 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi. (Hakati moodustama erakondi.) Lisaks toimus ülestõus detsembris, mis veriselt maha suruti. 1906. aastal suudeti revolutsioon sammhaaval summutada. 

Revolutsiooni tagajärjed:

• kergenes talupoegade ja tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused.
•  Astuti ka samm konstitutsioonilise monarhia poole. 

4. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUSES

20. sajandi alguses olid riikidevahelised suhted pingelised. Koonduti sõjalistesse blokkidesse ning valmistuti sõdadeks. Põhilised probleemid olid Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.

Antant sündis läbi Prantsusmaa ja Inglismaa heade suhete. 1904. a jaotasid Pr ja I ära mõjupiirkonnad Aafrikas ja seda “südamlikku liitu” nimetatigi Antandiks. Hiljem liitus  sellega ka Venemaa, et end kaitsta ja kindlustada. Pr oli juhtpositsioonis ning mõjutas I-d oma tegevust samuti Saksamaa vastu suunama.

Kolmikliit sündis (1882-1915) Saksamaa vaenust Prantsusmaa vastu. Saksamaa soovis Prantsusmaa purustada ja laiendada oma mõjualasid Prantsusmaa kolooniaid endale võttes. Saksamaa liitlased (Austria-Ungari, Itaalia ja hiljem Türgi) nägid enda huvidest lähtudes sõjaliselt tugeva riigiga liitumises kasumit. 

5. ESIMESE MAAILMASÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED

 - "1914. aastal lasti anarhistlike organisatsioonide liikme poolt Sarajevos maha Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinand"

• Ohu alahindamine - ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati et terve maailm ei lähe kaasa, ja et sõda ei kesta kaua
• Arvati, et sõda on romantiline, ülev, hiilgav, ning et kõik tulevad sõjast tagasi võitjatena
• Puudusid rahvusvahelised organisatsioonid - riikidevaheline umbusaldus
• Anarhism (igasugust riigivõimu eitav poliitiline vool)
• 20. sajandi alguseks teravnenud suhted Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa vahel - Prantsusmaa ja Inglismaa jõudsid enda kätte haarata suurema osa Aafrikas ja Aasiast ning alles 19. sajandi lõpul ühtseks riigiks jõudnud Saksamaa tundis, et tema huvid on tahaplaanile jäänud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni
• Austria-Ungari ning Venemaa huvid põrkusid - Austria-Ungari soovi Balkanil domineerida ja Venemaa püüdis oma mõju suurendada

6. EUROOPA SUURRIIKIDE VALMISOLEK SÕJAKS

Üldiselt ei usutud uue suure sõja võimalikkusesse, mistõttu ei pööratud tähelepanu ka sõda ülistavate mõtteavalduste levikule. See tähendas seda, et paljud suurriigid ei olnud täielikult valmis sõja pidamiseks. Nende riikide juhid arvatavasti olid, kuid see ei tähendanud, et ka rahvas oli. Seda, et see sõda nii pikaks ja veriseks kujuneb ei osanud paraku keegi ette näha ja see ütleb meile ära, et tegelikult ei olnud suurriigid Euroopas valmis sõja pidamiseks.

7. SÕJATEGEVUS JA KAEVIKURUTIIN

1. Tund enne koidikut üles → stand-to (istud metsas täielikus haudvaikuses ja kuulad, mis ümberringi toimub) → Vastase reid tagasi lüüa
2. “Hommikune viha” → vastase positsioonidele tule andmine
3. Vahetuses hommikusöök + relvahooldus → Igapäevane ülevaatus
4. Päevased ülesanded → suurim vaenlane igavus
5. Pimeduse saabudes uuesti stand-to
6. Pimeduses varustuse juurde toomine

Kuna Saksamaa ja Prantsusmaa ühine piir oli mõlemalt poolt kindlustatud, otsustasid Sakslased 2. august 1914 läbi Belgia minna ja vallutada Prantsusmaa. Saksa väed küll hõivasid Luksemburgi, kuid nad ei suutnud prantslasi sisse piirata, sakslased suruti tagasi. 

Esimene Marne’i lahing 5.-12. september

Saksamaa - Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik

Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis

• Algas ohvriterohke positsioonisõda

8. Somme, Ypresi ja Verduni lahingud olulised I MS kontekstis

SOMME  - esimest korda võeti kasutusele TANKID

Kumbki pool ei saavutuanud otseselt edu

prantslased, inglased ja sakslased

YPRES - esimest korda kasutati mürkgaasi

Inklastel suured kaotused, kuid surusid saklsased tagasi

sakslased ja inglased

VERDUNI - hukkus ligi miljon meest, "hakklihamasin"

mõlema riigi jaoks suurte kaotustega ning saksamaa jaoks täielik lüüasaamine

prantslased ja sakslased

9. BREST - LITOVSKI VAHERAHU

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta. 

Venemaa väljumine sõjast oli raskeks hoobiks Inglismaale. Saksamaa oli oma käed idas vabastanud ning nüüd võis kõik jõud koondada läände sõja lõpetamiseks ühe otsustava rünnakuga.

10. KOLMIKLIIT KAOTAS I MM

Schlieffeni plaan polnud piisavalt paindlik ning peale selle läbi kukkumist puudus edasine plaan Antandi vastu. Samuti oli Antandi laevastik võimsam, mis võimaldas neil kaubateed kinni panna, et ressursid Kolmikliiduni ei jõuaks. Lisaks sellele astus Antandi poolele sõtta ka USA, mis tähendas, et Kolmikliit on sisuliselt igas sõja aspektis numbriliselt nõrgem.

 Inglismaal puudus plaan täielikult

11. I MM TAGAJÄRJED JA VERSAILLE RAHULEPING

VERSAILLE RAHU ➝ võitjate ja Saksamaa vahel, lõpetas esimese maailmasõja

loodi RAHVASTELIIT

Saksamaale tehti liiga: nõuti meeletuid reparatsioone, sõjavägi kuni 100 000 meest, ei tohtinud olla sõjaväeteenistuskohustust, lennuvägi, allveelaevad, piirati laevastiku suurust

• muutus jõudude vahekord - esile kerkis USA
• hukkus 10 mln, haavatud 20 mln inimest
• vaja oli üles ehitada pommitada saanud linnu
• riigid sekkusid kodanike ellu, demokraatia kriis
• võitjad said uusi maid ja eeliseid
• sõda neelas vaimselt ja füüsiliselt terve põlvkonna - "kadunud põlvkond" nt. Erich Maria Remarque

12. ARENGUD VENEMAAL I MM AJAL, SÕJAKOMMUNISM

Nikolai II ajal suured näljahädad, külm (küttematerjali puudus), inflatsioon e. rahaväärtuse tõus, kõrged maksud = rahvarahutused ja kodusõda

25.10.1917 algab oktoobrirevolutsioon, tulemusena KAOB TSAARIVENEMAA ja tuleb võimule LENIN. Nõukogude Venemaa algus.

Sõjakommunismiks nimetatakse Venemaa kodusõja aegset majanduspoliitikat.

1. kõikide mitte juhtivatel positsioonidel töötavate inimeste töötasud võrdsustati - mitte rahapalk, vaid tasuta toiduained, tarbekaubad
2. kaotati korteriüürid
3. tasustati transpordi-, posti-, kultuuri- ja haridusteenused
4. viljaga kauplemine keelati
5. linnades riigistati kõik tööstusettevõtted ja rakendati sõja teenistusse
6. sundmobilisatsioonid Punaarmeesse

13. KUIDAS SAAVUTATI EESTI ISESEISVUS

Eesti iseseisvumise poliitilised eeldused:

• 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele aktiivsusele;
• hakati looma erakondi ( Eesti Rahvameelne Eduerakond, Eesti Maarahva Liit, Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Eesti Kommunistlik Partei);
• kerkisid esile eestlastest poliitikud ( nt Jaan Tõnisson, K. Päts);
• suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi;
• arenes ühisettevõtlus (meierid, ühiskauplused, põllutööömasinate ühisused)

Iseseisvumise majanduslikud eeldused:

• talude päriseks ostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks;
• tööstuse areng (eriti 20.saj algul), mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enim arenenud Venemaa piirkonnaks;
• algas linnade eestistumine - 70% linlastest eestlased

Iseseisvumise kultuurilised eeldused:

• kirjakeele ühtlustamine;
• eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik;
• rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine;
• rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste korraldamine (laulupeod, rahvaluule);
• aktiivne seltsitegevus

14. PÄÄSTEKOMITEE JA SELLE LIIKMED

 Päästekomitee on 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan. 

Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega, sest Nõukogude Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis ja selle peamiseks ülesandeks sai iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamine.

 Liikmed: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik.

15. PÕHILISED POLIITILISED JÕUD EESTIS

Riiki juhtis Riigikogu, presidendi institutsiooni veel ei olnud, seda asendas riigivanem. Lisaks oluliseks poliitiliseks jõuks Asutav Kogu, mis töötas välja seadusi. Kõige edukamad parteid valimistel olid tavaliselt Põllumeestekogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei.

16. EESTI TÖÖRAHVA ALGUS JA TÖÖRAHVA KOMMUUN

28. novembril 1918 alustas Punaarmee pealetungi piirilinnale Narvale ja sellega algas relvastatud konflikt ehk Eesti Vabadussõda Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Sõjategevuse algus ei olnud Eestile edukas, sest vastase pealetungi ei suudetud pidurdada. 29. novembril 1918 kuulutati Punaarmee poolt vallutatud Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun, vormiliselt iseseisev Eesti nõukogude vabariik. Sisuliselt oli tegu Nõukogude Venemaa marionettriigiga, mis loodi selleks, et näidata Eestis toimuvat siinse kodusõjana.

17. PROBLEEMID VABADUSSÕJA ALGUSES + LAHENDUSED

• Eesti rahval puudus usk, et oleksime väikese rahvana suutelised vastu seisma suurele Venemaale.
•  Mehi, kes olid nõus rindele minema, oli vähe. Eestil oli probleeme ka relvastusega ja rahaga. 
• Olukord siiski paranes. Kooliõpilaste ja tudengite toel moodustati vabatahtlikke üksusi. 
• Tallinna saabus Inglise laevastik, mis tõi kaasa relvi. 1919. aasta alguses õnnestus Eesti vägedel punaarmee pealetung peatada kindral Johan Laidoneri abiga.

18. VABADUSSÕJA KÄIK + PEAMISED JUHID

19. TEGURID MIS VÕIMALDASID EESTIL VABADUSSÕJA VÕITA

• Venelased olid nõrgestatud seisus, kuna samal ajal toimus ka kodusõda.
• Eestlase suur tahe(rahvatahe)
• Maarahva reform- lubati maad
• Liitlaste abikäsi/toetus (nt. vabatahtlikud soomlased, inglased)
• Venelaste vale arusaam meie väeosade suurusest (eriti Puurmani mõisas, kus venelaste arvates oli 20 000 meest, aga tegelikult oli kõigest 140 - see andis meile võimaluse sõdida teistel rinnetel.)
• Tartu rahu läbirääkimised- de jure tunnustus

20. TARTU RAHULEPING

• sõja lõpetamine; 
• riigipiiride kehtestamine (Eestile kuulusid ka Narva-tagused vallad ja Petserimaa. Sellisel kujul püsis piir 1940. aastani.); 
• vägede tagasitoomine oma territooriumile; 
• tunnistatakse esmakordselt Nõukogude valitsust ja Eesti iseseisvust; 
• Eestis oma seadused ja Venemaal oma seadused; 
• Venemaa maksab 15 milj kuldrubla; 
• mõlemal riigil võlamakse kohustus

21. PROBLEEMID ISESEISVUNUD RIIGI ALGUSES

• 100- liikmeline riigikogu, ehk otsuste vastuvõtmisel võisid hääled jaguneda täpselt võrdselt
• valitsuse keskmine eluiga 11 kuud ehk kõik valimislubadused olid lühiajalised ning ei mõeldud riigi käekäiku pikaajaliselt ette, lisaks oli sisepoliitika ebastabiilne kui  pidevalt võimukord vahetus
• 1923 aastal majanduskriis
• ligi 2 aastat ei tunnistanud paljud välisriigid (nt. USA) Eesti iseseisvust
• 1934 aastal riigipööre

22. 1919. MAAREFORM + PÕLLUMAJANDUSTOODANG

Eesti Vabariigi maareform käivitati 1919. a vastu võetud maaseadusega, mille alusel riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest mõisamaast jagati asundustaludena (u 35 000) välja rahvale, esmajärjekorras said maaomanikeks Vabadussõja silmapaistvamad veteranid. Mõisamajandus asendus talumajandusega, enamikul maasoovijatest oli võimalik olla maaomanik.

23.  MAJANDUSELU ISESEISVUNUD RIIGIS (1919-1939)

• riik sekkus majandusse
• tööstuse kasv  - tööstuses asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega
• ekspordi kasv - tähtsamad partnerid Inglismaa ja Saksamaa; toiduained, puit, tekstiil
• heaolu tõus

24. KULTUUR EESTIS, KIRJANDUS, KUNST, SPORTLASED JA NENDE SAAVUTUSED

Kultuur: 

Korraldati ümber haridussüsteem, mille kõigis lülides võeti õppekeeleks eesti keel;

Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest tippharitlaskond;

Kõige arvukam oli meditsiini-,  pedagoogiline ja kunsti intelligents. Kõigil tähtsamatel teadusaladel kujunes eestlastest õppejõudude ning teadlaste kaader;

Väga oluline oli eesti teaduskeele loomine, millega eesti keel muutus kultuurkeeleks;

Täienes eestikeelne trükisõna;

Ehitati üles euroopalik ühiskond, integreeruti Euroopasse majanduslikult ja kultuuriliselt.

VIKERLASED!!- Esimene Eesti ooper

Kirjandus ja kujutav kunst:

Kirjanduses A.H.Tammsaare “Tõde ja Õigus”- peamine meelelahutus ja teine piibel :))

Marie Under ja eesti luule

Ilukirjanduslik areng

Kujutavas kunstis 1920ndatel sõjateemalised teosed, realistlik tehnika, 1930ndatel Venemaal populaarse konstruktivismi (kunstivool, mis on pmst nagu Picasso) levik Eestisse. Olulisel kohal isikupärane lähenemine. 

Sportlased ja nende saavutused:

Väga populaarne oli tõstmine ja maadlus.

Eesti sai sel ajal endale ühe tõstmise olümpiavõitja (Alfred Neumann 1920), ühe vabamaadluse olümpiavõitja (Osvald Käpp 1928 ja Kristjan Palusalu 1936) ja kolm Kreeka-Rooma maadluse olümpiavõitjat (Eduard Pütsep 1924, Voldemar Väli 1928, Kristjan Palusalu 1936.

25.  1920 PÕHISEADUS + KAS TEKITAS EBASTABIILSUST

Sarnaselt tolle aegse Euroopaga oli vastu võetud põhiseadus väga demokraatlik. Riiki juhtis rahva valitud riigikogu. See tekitas erakondade vahel nii öelda võimuvõitlust riigikogu ja ministri kohtade pärast, mis omakorda ebastabiilsust, sest valitsus vahetus kiiresti ja tänu sellele pikenes otsuste langetamine ja täideviimine! “Eesti põhiseadus oli sedavõrd demokraatlik, et suur osa ajast tuli riiki juhtida erikorra alusel” (Opiq).

26. KOMMUNISM EESTI VABARIIGIS + PÄRAST DETSEMBRIMÄSSU

EKP -Eesti Kommunistlik Partei

27. SUUR DEPRESSIOON JA EESTI MAJANDUS

• Pangandussektoris pankrot
• Eksportkaupade hinna vähenemine
• Põllumajanduse kogutoodangu vähenemine

29. VAPSID 

Vapsid olid vabadussõjas võidelnud meeste ehk vabadussõjalaste liit. Nad taotlesid uue põhiseaduse kehtestamist ning senise demokraatliku elukorralduse muutmist, paraku see aga ei õnnestunud, sest Laidoner ja Päts kuulutasid vapside populaarsuse kasvades välja riigipöörde, mille käigus hakati vapse arreteerima ja lisaks tühistati kohalikel valimistel nende tulemused. Kogu seadusandlus kogunes niisiis Pätsi kätte

29. PÄTSI JA LAIDONERI RIIGIPÖÖRE 

1930.a Eestisse jõudnud majanduskriis süvendas sisepoliitilisi pingeid. Eesti Vabadussõjalaste liit hakkas kritiseerima riigikorda ning nad soovisid põhiseaduse muudatust mis annaks riigipeale rohkem võimu. Vabadussõjalaste pakutud põhiseadus võeti vastu ning sellele järgnevatel valimistel olid nad soosikud. Kardeti et kui valimised ei lähe vabadussõjalaste teed, võivad nad korraldada riigipöörde ning Eesti Vabadussõjalaste Liit suleti kui riigile ohtlik organisatsioon. Päts kuulutas veel pooleks aastaks välja kaitseseisukorra millega nimetas sõjavägede ülemjuhatajaks Johann Laidoneri ning lükkas edasi valimised. Seejärel kehtestas Päts ise autoritaarse korra ning algas “vaikiv ajastu”.

30. Milliseid muudatusi tõi autoritaarne riigikord kaasa? Kuidas muutusid isikuvabadused? Milliseid muudatusi tehti majanduses?

Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele.1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas.

Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada.

Muutused isikuvabadustes

• keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
•  suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid
• vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast
• lükati edasi valimised
• Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit)
• ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti
• kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll
• olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena

Majandus

• maareform - riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele
• tekkis 35 000 uut asundustalu
• asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele
•  tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisel aitas riik igati kaasa - põllumajanduse edendamist raskendas moodsa tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv
• Tööstuses asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Need leidsid oma toodangule uue turu – kas Eestis või Lääne-Euroopas – ning kasutasid Eestis leiduvaid tooraineid. Nii kasutas kütuse- ja keemiatööstus põlevkivi, paberitööstus metsavarusid, toiduainetööstus põllumajandussaadusi. 

31. Kas Pätsi režiim oli repressiivne? Põhjenda! 

Jah, Pätsi režiim oli repressiivne ehk selline pealesuruv. K. Päts juhtis riiki dekreetide kaudu. 1935. aastal pöördusid neli endist riigivanemat K. Pätsi poole nõudmisega taastada Eestis demokraatlik riigikorraldus, anda parteidele tegutsemisvabadus ning taastada ajakirjandus­vabadus. K. Päts järeleandmisi ei teinud.

32. Mis oli Rahvaste liit? Miks ei suutnud see endale püstitatud eesmärke täita? 

Aastatel 1919-1946 valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. Liidul puudus relvajõud. Suurriigid ei täitnud sageli enda kohustusi. Rahvasteliidu mõjuvõimu piiras ka asjaolu, et Ameerika Ühendriigid keeldusid sellega liitumast.

33. Millised olid rahvusvahelised suhted 1920.-30. aastatel? Mida tõid kaasa Rapollo leping, Briand-Kellogi ja Reini pakt? 

Õhus oli jätkuvalt palju pinget, sest paljud riigid polnud 1. maailmasõja tulemustega rahul. 

• Rapollo leping- 1922. sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapollos Versaille süsteemi vastase koostöölepingu. Saksamaa hakkas arendama enda sõjatööstust ja taaslooma oma armeed, selleks kasutati Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone. 
• Briand-Kellogi pakt- allkirjastati 1928.aastal. Lepiti kokku kohustuses loobuda sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja konfliktide rahumeelses lahendamises. Algus kirjutas alla 15 riiki, hiljem lisandus 48.
• Reini pakt- Sõlmiti Locarno konverentsil 1925.aastal. See tagatispakt kindlustas Saksamaale Versailles’s paika pandud läänepiiri.

34. Milline oli elu Euroopas pärast I maailmasõda? Milline oli suurriikide majanduslik seis? 

• Püüti sõjakoledusi unustada ning 1920. aastad olid kergemeelsed. Peamiselt ühiskond arenes Euroopas, kuid oli ka muud:
• Itaalia- muutus fašistlikuks
• Prantsusmaa- poliitiline ebastabiilsus, proovis domineerida Euroopat
• Suurbritannia- paljud olid vaimselt halvas seisus
• Suures osas oli Euroopa majandus laostunud, kõik suurriigid Euroopas olid võlgades:
• Suurbritannia- ei olnud enam maailma tähtsaim rahandus- ja tööstusriik,
• Saksamaa- reparatsioonid, ehk väga suured võlad, sai abi USA-lt
• Venemaa- võttis vastu abi USA-lt
• jne jne jne jne jne 
• Kui Saksamaa majandus stabiliseerus, hakkas majandus kasvama. 1930. aasta majanduskriis- mõjutas peaaegu kõiki riike

35. Miks tekkis Saksamaal hüperinflatsioon? Kuidas mõjutas see ühiskonda? 

Saksamaal tekkis hüperinflatsioon sellepärast, et peale sõda määrati Saksamaale liiga suured repressioonid, mida sakslased ei oleks elu sees jõudnud maksta. Lisaks sellele kaotasid väga paljud sakslased peale sõda töö, mis mõjutas ka kõvasti majandust. Saksamaal polnud sellepärast muud võimalust, kui raha hakata juurde printima, aga kuna prinditi juurde väga palju, siis raha väärtus langes kohutavalt nt: üks pakk piima maksis üle 300 000 000 000 marga. Lisaks kaotati sõjas ka Ruhri piirkond, kust tuli suur osa Saksamaa toorainest. Ühiskond kaotas usu valitsusse, majandusse ning raha kasutati rohkem küttematerjalina ja mänguasjana.

36. Kuidas mõjutas I maailmasõda USA majandust? Too näiteid! 

USA oli peale I maailmasõda kõige tugevama majandusega riik. Usa ootas Inglismaalt ja Prantsusmaalt laenatud raha tagasi ning samuti lõi USA president Charles Gates Dawes plaani, et saada Saksamaalt esimese maailmasõja sõjavõlad kätte (Reparatsioonid). 1920. aasta teisel poolel tekkis USAs majandusbuum - soodsad laenuvõimalused. Kuigi majanduse areng oli ebaühtlane ja tekkisid ebakõlad rahvusvahelises majanduses - Suur depressioon. 

37. Miks tekkis Suur Depressioon ning mida tõi see endaga kaasa? Millised poliitilised muudatused toimusid osalt tänu sellele Euroopas? 

Põhjused: 

• ületootmine;
• vale majandamine;
• valitsuse valed otsused.

Tagajärjed: 

• töötus kasvas 25% -ni (peaaegu 15 miljonit inimest); 
• kolmandik pankadest kukkus läbi; 
• kasvas kodutute inimeste arv; 
• rahvusvaheline kaubandus kukkus 65%; 
• deflatsioon tõusis üle 10%; 
• paljud firmad läksid hindade languse tõttu pankrotti; 
• aktsiaturu taastumine võttis aega 25 aastat.

Mida endaga kaasa tõi: 

• depressioon mõjutas poliitikat raputades usaldust piiramatu kapitalismi vastu; 
• riik hoolitses abivajajate eest- töötu abiraha, pension ja vaeste toetused; 
• riik reguleeris põllumajandust, pangandust ja tootmispiirangiud; 
• isolatsioonipoliitika - maailmast toimuvast eemale hoidmine.

38. Millised muudatused toimusid Nõukogude Liidus 1920.-30. aastatel? Nii poliitilised kui ka majanduslikud! Mida kujutab endast Suur Terror? Kirjelda Stalini elulugu! 

1920ndad - NEP (uus majanduspoliitika, kus toiduainete riigile andmise kohustus muudeti kindla suurusega maksuks, tehti rahareform(taastati raha väärtus), ennistati kauplemisvabadus ning ettevõtted said õiguse taastegutseda.

-Venemaa majandus hakkas ebaühtlaselt tegutsema (kõige kiiremine põllumajandus)

-NEP ei sobinud kokku kommunismi ideoloogiaga ja see üritati esimesel võimalusel likvideerida

Jossif Stalin 1879-1953

Sündis Gori linnas kingisepa ja õmblejanna peres ainsa lapsena

Õppis vaimulikus koolis Goris, Tbilisis

Kool katkes, kui hakkas revolutsionääriks

Oli abielus 2 korda, 3 last

Suur terror

1934 lisandus seniste “klassivaenlaste”(nt talupoegade) kiusamisele laiem sihtgrupp.

-hakati puhastama komparteid

-nõukogude võimu keskasutusi

-julgeolekuorganeid

-armeed

Korraldati näidisprotsesse klassivaenlaste vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja siis lasti maha

1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus

Tapeti ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti

Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG, laagrid Siberis ja põhjapiirkondades

Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused

39. HITLERI ELUGU + PÕHJUSED VÕIMU KINDLUSTAMISEKS

• Pärast Hindenburgi surma ühendas Hitler kantsleri ja presidendi ametid, ning temast sai diktaator
• Liitus Saksmaa Töölisparteiga, mis oli pmst Natsipartei eelkäija
• Natsipartei sai eriti populaarseks Suure Depressiooni ajal
• ta oli normi jutuga

HITLERI VÕIMULETULEK

• https://youtu.be/jFICRFKtAc4